Luulevõistlus „Mis maa see on?“


Tänavu täitub Eduard Vilde romaani „Mahtra sõda“ ilmumisest 110 aastat. Selle sündmuse tähistamiseks ja Eesti vabariigi saabuvaks 95 juubeliks kuulutab Eduard Vilde Muuseum välja luulevõistluse koolinoortele ja üliõpilastele pealkirjaga „Mis maa see on?“

Kodumaast kirjutada pole lihtne, liig tihe on side inimese ja tema kodu vahel. Kerge on libastuda ja minna ülitundeliseks või laskuda klišeedesse.

Sellepärast on vaja, et Sina, noor, oma värske pilgu ning terava ja otsekohese ütlemisega paneksid paberile, mida arvad Eestist, kus Sina elad, mida tunned selle maa vastu, mida pead oma kodumaaks. Mis sellest, et enne Sind on juba paljud sama teinud. Mis sellest, et Sinu eel on sõnu seadnud sellised luuletajad nagu Kristjan-Jaak Peterson, Lydia Koidula, Peeter Volkonski, Chalice... Sinu nimi võib olla järgmine kodumaast nii hästi ja tabavalt kirjutanute seas. Peaasi, et oled siiras selles, mida kirjutad.

2011. aasta laulupeo üks unustamatumaid hetki oli siis, kui ühendkoorid laulsid koos autoriga Siiri Sisaski viisistatud ja Peeter Volkonski tekstile kirjutatud laulu „Mis maa see on?“ Paljudel, nii lauljail kui kuulajail olid silmis liigutuspisarad ja meeles seesama küsimus. Youtube’i kommentaarides nimetati laulu Eesti hümniks. Laul ise aga on algselt kirjutatud suvelavastuse „Mahtra sõda“ jaoks, mida 1998. aastal Mahtra väljadel Raplamaal suure publikumenuga mängiti. Läbi aastate pole küsimus oma aktuaalsust kaotanud, kuigi küsimise põhjus on teisenenud. Samale küsimusele otsisid 1902. aastal vastust „Mahtra sõda“ ajalehe „Teataja“ joonealusena lugenud inimesed. Toona koguneti juba varahommikul toimetuse ukse taha, et teada saada, kuidas lugu edasi läheb. Sellise õhina ja huviga pole ei enne ega pärast loetud ühtki eesti romaani. Romaanis kirjeldatud 1858. aasta talurahvarahutused olid eelmänguks organiseeritumale ja sõna relvana kasutavale vabadusliikumisele, mis viis ärkamisaja sündmusteni ning lõpuks Esimese Eesti vabariigini. See oli romaan, mis aitas eestlastel tugevdada oma rahvuslikku iseteadvust ja aitas leida vastust küsimustele, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu minna soovime.

Mis maa see on? See on kahtlemata vildelik küsimus. Kirjanik ja ajakirjanik, kellel ühelt poolt ei jäänud märkamata ükski ajastu pahe, valutas südant oma rahva vaevatud seisukorra ja tuleviku pärast. Tänaseks on olukord muutunud. Millised küsimused on Sinul keelel kui tänapäevast Eesti elu vaatad? Mis sind rõõmustab, mis vihastab või kurvastab? Pane kirja oma Eesti-kogemus ja saada see muuseumi poole teele.

Luulekonkursi koostööpartner Tallinna Teletorn kutsub kõiki osalejad koos maskoti Etiga tornist Eestimaad vaadeldes inspiratsiooni ammutama ja aitab tunnustada parimaid.

Konkursi toimumise tingimused:

  1. Konkursi toimumise aeg on 21.09–31.10.2012.

  2. Luuletuste vormi osas piiranguid ei ole.

  3. Konkursile esitatud luuletus peab olema teemale vastav eestikeelne originaal, mis võib olla kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks.

  4. Töid võib saata tavapostiga. Kirja saajaks tuleb märkida „Luulekonkurss“ ning kiri tuleb saata aadressil: E.Vilde Muuseum, Roheline aas 3, Tallinn 10123.

  5. E-kiri tuleb saata vilde@linnamuuseum.ee, pealkirjaks palun märkida „Luulekonkurss“.

  6. Luuletuste esitamise lõpptähtaeg on 31.10.2012. Tavaposti puhul arvestatakse kirju, mis kannavad hiljemalt 31.10.2012 postitemplit.

  7. Kõigi võistlustööde puhul peab olema märgitud autori ees- ja perekonnanimi, vanusegrupp ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber). Kui võistlustöö esitatakse pseudonüümi all, siis tuleb autoril märkida ka kodanikunimi, et vajadusel saaks temaga ühendust võtta.

  8. Puuduvate kontaktandmete puhul tööd ei arvestata.

  9. Žüriil on õigus nõudmistele mittevastavad tööd konkursilt eemaldada.

  10. Žürii valib välja 20 paremat luuletust.

  11. Võistlus toimub kolmes vanusegrupis: põhikool, gümnaasium ja tudengid.

  12. Võitjad saavad auhinnaks põneva ja meeleoluka ekskursiooni Tallinna Teletorni.

  13. Nende looming avaldatakse Vilde muuseumi kodulehel ja Facebooki lehel. Elav esitus toimub muuseumi luuleõhtutel novembris ja detsembris.

  14. Žürii poolt on ka tagasiside noortele autoritele ja võimalusel avaldame järgmisel aastal kogumiku.